Psühholoog Kariina Laasi artikkel "Kas mu lähedasel on depressioon?"
Apotheka Naerata! ajakirja sügisnumbrist on võimalik lugeda Ambromed Kliiniku psühholoogi Kariina Laasi artiklit "Kas mu lähedasel on depressioon?".
"Hoolimata sellest, et depressioonist aina rohkem räägitakse, küsivad mu sõbrad jälle: „Kas tõesti on depressioon haigus – asi on ju peas kinni?“, ning arvavad siiralt: „Tuleb lihtsalt laiskusest lahti saada, ennast kokku võtta ning normaalselt tegutsema ja mõtlema hakata!“. Teatud mõttes on neil õigus, depressioonis inimene võib tõepoolest laisk paista – ta on passiivne ja tujutu, ei viitsi justkui midagi teha ega suhelda, kuid see pole laiskus, tal lihtsalt ei ole energiat."
"Maalima Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel võtavad suitsiidid rohkem inimelusid, kui sõjad, mõrvad ja loodusõnnetused kokku ja on arenenud riikide 18-65-aastaste kodanike seas kasvajate, südamehaiguste ja traumade järel surma põhjustest neljandal kohal. Noorte, 15-29-aastaste inimeste seas on suitsiid teine peamine surma põhjus."
Kariina kirjeldab artiklis erinevaid märke, mis viitavad depressioonile: muutused meeleolus, huvi puudumine, väsimus, energiapuudumine ja unehäired, tähelepanu- ja keskendumisraskused, ärrituvus, ärevus ja kontrollimatud emotsioonid, muutused söögiisus ja kehakaalus ning eluisu puudumine.
"Depressioon on kogu perekonna mure, see on kurnav nii haigele endale kui tema lähedastele. Pahatihti on nii, et lähedased hakkavad depressioonis inimesest eemale hoidma, sest tema seltskonnas on raske olla. Tegelikult on depressioonis inimesele äärmiselt oluline, et ta tunnetaks lähedaste hoolimist ja toetust ning saaks vajadusel kellegagi rääkida."
Pikemalt on võimalik lugeda ajakirjast. Apotheka Naerata! ajakirjad on kättesaadavad apteekides ning Apotheka koduleheküljel elektroonselt.
"Hoolimata sellest, et depressioonist aina rohkem räägitakse, küsivad mu sõbrad jälle: „Kas tõesti on depressioon haigus – asi on ju peas kinni?“, ning arvavad siiralt: „Tuleb lihtsalt laiskusest lahti saada, ennast kokku võtta ning normaalselt tegutsema ja mõtlema hakata!“. Teatud mõttes on neil õigus, depressioonis inimene võib tõepoolest laisk paista – ta on passiivne ja tujutu, ei viitsi justkui midagi teha ega suhelda, kuid see pole laiskus, tal lihtsalt ei ole energiat."
"Maalima Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel võtavad suitsiidid rohkem inimelusid, kui sõjad, mõrvad ja loodusõnnetused kokku ja on arenenud riikide 18-65-aastaste kodanike seas kasvajate, südamehaiguste ja traumade järel surma põhjustest neljandal kohal. Noorte, 15-29-aastaste inimeste seas on suitsiid teine peamine surma põhjus."
Kariina kirjeldab artiklis erinevaid märke, mis viitavad depressioonile: muutused meeleolus, huvi puudumine, väsimus, energiapuudumine ja unehäired, tähelepanu- ja keskendumisraskused, ärrituvus, ärevus ja kontrollimatud emotsioonid, muutused söögiisus ja kehakaalus ning eluisu puudumine.
"Depressioon on kogu perekonna mure, see on kurnav nii haigele endale kui tema lähedastele. Pahatihti on nii, et lähedased hakkavad depressioonis inimesest eemale hoidma, sest tema seltskonnas on raske olla. Tegelikult on depressioonis inimesele äärmiselt oluline, et ta tunnetaks lähedaste hoolimist ja toetust ning saaks vajadusel kellegagi rääkida."
Pikemalt on võimalik lugeda ajakirjast. Apotheka Naerata! ajakirjad on kättesaadavad apteekides ning Apotheka koduleheküljel elektroonselt.