Kliiniku psühhiaater dr. Lembit Mehilane andis ajakirjas Psühholoogia Sinule vastuse vanemaealiste depressiooni teemal.

Napisõnalise kirja peale on raske konkreetset nõu anda. Diagnoosist tähtsam on välja selgitada, mis juhtunud on. Konkreetse ravimeetodi ja ravimi väljaselgitamiseks on vaja täpsemalt teada kliendi elu- ja arengulugu, tema väärtushinnanguid ning tervislikku seisundit. Nii nagu iga klient on unikaalse elu- ja arengulooga, nõnda peaks ka tema ravim olema unikaalne ja tema isiksust arvesse võttev. Ravim peaks olema nii õnnestunult valitud, et selle toimel saaks oma suhtumist, elukvaliteeti ja toimetulekut muuta. Suhtumise muutus on seejuures kõige olulisem. Ükski asi siin maa peal pole iseenesest ei õnn ega õnnetus. Kõik sõltub suhtumisest.

Pikast elust võiks oma mäluekraanile tuua oluliselt rõõmsamaid mõtteid. Soovitan mõelda ja teha oma kambrike „roosavärviliseks salongiks“, kus sõprade ja lähedastega mõnusalt hallineda, naeru kihistada ning väikest viisi elult armastust, hoolitsust ja vaheldust näpata. Vanad oskused ja harrastused võiks abiks olla.

Pikemalt on võimalik lugeda Psühholoogia Sinule märts 2014 numbrist.